nõu metspart today

tuba on valge. tuba on punane. tuba on sinu lemmikvärvi.
must? ma ei näe aknaid. nemad ka mitte. üks neist on selles kindel, teine mitte.
kaks kuju istuvad toas, üks istub, silmad peopesadega kaetud, teine seisab tema taga, käed istuja õlgadel. nende näod on pööratud kuhugi, kust peaks midagi paistma. ma ei tea, mis sealt paistab. sina tead? ei usu.

Trudi: näedsa siis!
Bandöö hüüdnimega böö: ei näe ma midagi.
T: muidugi ei näe, sul on käed ees.
B(paratamatut tõika konstateerides): mul on käed ees.
T: võta käed eest ja sa näed.
B: (otsustavalt)ma ei võta käsi eest.
T: (veel otsustavamalt)me võtame need käed maha!
B: ei võta.
T: sa ei näe ju.
B: kas sina näed?
T: muidugi ma näen.
B: miks sa arvad, et ma tahan ka näha?
T: kõik tahavad
törts vaikust.
B: kas mul on midagi näha, kui ma käed eest võtan?

Trudi vaatab ringi. seinad. ta paneb käed silmade ette. võtab need eest ja vaatab uuesti ringi. ega vist nagu ei ole eriti või noh, ei tundu sedasi väga.

T(hoopis teise ja igapäevasema kõnepruugiga): kuule, prillipoes on allahindlus!
B: (üsna entusjastlikult tõuseb püsti, käed jätkuvalt silmade ees) ohh lahe. ma tahaks neid nohiku omasid. seksikad!
T: sul pole neid vaja ju. sa ei näe niikuinii. sa ei vaata, sa ei...
B: kuulsid, mis ma ütlesin, need on seksikad!
T: keegi ei näe su silmigi ju!
B: ma teanseda isegi...
T(mõtleb valjult): ta ei näe, ta ei tea midagi ju. ta elab nagu...
B: okei, mõtlesin, et võtan käed silmade eest ära, aga kas sa ei saaks siduda oma salli mu silmade ette?
T: ee, muidugi saaan! aga kuhu sa need prillid paned?
B: pähe.
T: ee...
B: salli peale.
T:sa tõesti ei taha näha? pimeduses istuda on suht jama ju.
B: parem kui nii, et valgus otse silma paistab
T: silmad harjuvad
B: kui pole harjunud, võivad tekkida taandumatud vigastused, väga sügavad haavad, et sa ei hakkagi kunagi enam nägema. ja enam ei taha kah. pimedus tundub silmadele talutavam.
T: kust sa seda võtad?
B vaikib. tundub, et see on põhjus, miks ta kangesti salli silmade peale tahab.
B: ma tean, siin toas pole aknaidki, kust välja vaadata. ust ka pole. erilist vahet pole, kas sa näed midagi või ei mitte.
T: ma tean, et siia tuleb aken, siia tuleb uks. siin pidi olema kunagi uks, kuidas me muidu sisse saime?
B: oeh...nojah. ma ei tea ja ükskõik. kuule, ma lähen lõunat sööma, tuled ka?
T: mis lõunaks on?
B: lihapallid ja kartulipuder vist.
T: ebatervislik. me peaksime porgandeid närima
B: milleks? põhiline on enda heaolu ju? mulle lihapallid maitsevad!
T: mulle maitseb porgand.
B: sa oled koguaeg selline rebel olnud. aga kuhu see sind viinud on? ütleks nii, et mitte kuhugi.
T: vähemalt vähemalt...
B: vähemalt mis?
T: vähemalt ma tean, kuidas õigesti elada.
B: tead sa jah! keegi ei tea. kust sa üldse võtad, et siia ruumi ükskord aknad ehitatakse.

T vaatab sünge näoga Bööd, nagu pandaks kindlamast kindlam asi nüüd kahtluse alla.

B (ei tee väljagi):tule lähme nüüd minema. lähme sööma ja sigima. uus porri näitus ka väljas ja puha.
T: kui sa salli silmadelt võtaksid siis sa teaksid et siia tulevad aknad, siia tuleb uks ja me võtame rannarõivad, mille õmmelnud väike neegripoiss ja me lähme ujuma ja püüame kala ja ja ja ostame jäätist ja päevitame ja vaatame, kuidas päike loojub pärast.
B: minu meelest pole mingit vahet, kas ma olen pime või mitte. kõik maitseb ikka sama moodi.
T: oh sind õgardit.
B: oh sind unistajat. jookse veel peaga vastu seina, siis saad aru, et siia ei tule mitte miskit. ei aknaid uksi ega ka muud sisustust.
T: tellisin e-bayst ksülofoni. kuradi kallis oli aga vähemalt midagi ilusat.
B: oeh. kas on maailmas midagi ebapraktilisemat sellest?
T: eksistents?
B: oeh, ma ei viitsi sind perse ka saata sellise jutu eest.
T: loll.
B: loll.
välja ilmub ksülofon. Trudi eemaldab oma,võtab pulgad asub heliredeleid tinistama.
B: (naeratab) ilus!