kui ma laman siin.
siis on lagi valge ja taevas kaugel.
ja laes on ämbik.
Tegelikult ta seisis parasjagu köögis akna juures, määris omale võid leiva peale ning ei pannud tähelegi, millise sabina ja krabinaga vihma sadas.
"Välisuks kinni!" karjus vanaisa teisest toast. Ta ei viitsinud ennast eriti ratastooliga esikusse veeretada.
Poiss läks pani ukse kinni.
Enne seda nägi ta, mis ilm väljas teeb. terve aed, eriti tikripõõsad ning aiaäärsemad õunapuuoksad olid pesu täis - aluspükse, sokke ning mõningaid triiksärke. tuul oli teinud nendega oma töö ja lennutanud, kuhu iganes vajalikuks pidanud.
Ta kõndis võileivaga mööda märga muru ja asus pesu korjama.
Sajandi torm oli nende majast ja linnast üle käinud. Tormi ei teadnudki kohe. Ta oli istunud oma toas ja heal juhul võileiba teinud.
Järgmisel päeval oli kuulda juhtumeid, kuidas tuul kellegi majal katuse ära viinud ja kellel aiateibad hunnikus.
Tormi teadis vaid üht - vanaisa ütles, et tal selg valutab. Valutab niimoodi imelikult, nagu oleksid magnettormid jälle lahti. Magnettormid, need on negatiivsed asjad üldiselt.
Ja nii siis juhtuski, et kui poiss teisel pool tänavat vana klassiõde nägi ning temakese poole marssima hakkas, sai ta vasakult tulevalt autolt sellise löögi, et ta üle masina kapoti lendas, seal ehmunud noore daami karjatust aimas ning siis nõnda vastu maad potsatas, et nüüd siis. Nüüd lamas ta siin haiglas. Vahtis lage, sest muudes asendites oli veidike valuline olla.
Klassiõde tuli teda šokolaadi ja mõne oma lemmikbändi muusikaga vaatama. Tüdrukule tundus, et poiss on armas. Poisile tundus, et nüüd saab neid ratastel isikuid ühes majas olema kaks. Ta kujutas ette, mismoodi ta avalikus käimlas invaliidide vetsus ukerdab ning kuidas klassiõde on äärmiselt tüdinenud noorhärra alakeha halvatud olukorrast.
Kui ta veel nälga tundma peaks ja vanur oleks, siis oleks täisvärk, mõtles Tormi.
"Selleks ajaks on magnettormid läbi!" ütles vanaisa unenäos.
"Ma leidsin su sokid teisel pool autoteed!" ütles klassiõde unenäos.
siis on lagi valge ja taevas kaugel.
ja laes on ämbik.
Tegelikult ta seisis parasjagu köögis akna juures, määris omale võid leiva peale ning ei pannud tähelegi, millise sabina ja krabinaga vihma sadas.
"Välisuks kinni!" karjus vanaisa teisest toast. Ta ei viitsinud ennast eriti ratastooliga esikusse veeretada.
Poiss läks pani ukse kinni.
Enne seda nägi ta, mis ilm väljas teeb. terve aed, eriti tikripõõsad ning aiaäärsemad õunapuuoksad olid pesu täis - aluspükse, sokke ning mõningaid triiksärke. tuul oli teinud nendega oma töö ja lennutanud, kuhu iganes vajalikuks pidanud.
Ta kõndis võileivaga mööda märga muru ja asus pesu korjama.
Sajandi torm oli nende majast ja linnast üle käinud. Tormi ei teadnudki kohe. Ta oli istunud oma toas ja heal juhul võileiba teinud.
Järgmisel päeval oli kuulda juhtumeid, kuidas tuul kellegi majal katuse ära viinud ja kellel aiateibad hunnikus.
Tormi teadis vaid üht - vanaisa ütles, et tal selg valutab. Valutab niimoodi imelikult, nagu oleksid magnettormid jälle lahti. Magnettormid, need on negatiivsed asjad üldiselt.
Ja nii siis juhtuski, et kui poiss teisel pool tänavat vana klassiõde nägi ning temakese poole marssima hakkas, sai ta vasakult tulevalt autolt sellise löögi, et ta üle masina kapoti lendas, seal ehmunud noore daami karjatust aimas ning siis nõnda vastu maad potsatas, et nüüd siis. Nüüd lamas ta siin haiglas. Vahtis lage, sest muudes asendites oli veidike valuline olla.
Klassiõde tuli teda šokolaadi ja mõne oma lemmikbändi muusikaga vaatama. Tüdrukule tundus, et poiss on armas. Poisile tundus, et nüüd saab neid ratastel isikuid ühes majas olema kaks. Ta kujutas ette, mismoodi ta avalikus käimlas invaliidide vetsus ukerdab ning kuidas klassiõde on äärmiselt tüdinenud noorhärra alakeha halvatud olukorrast.
Kui ta veel nälga tundma peaks ja vanur oleks, siis oleks täisvärk, mõtles Tormi.
"Selleks ajaks on magnettormid läbi!" ütles vanaisa unenäos.
"Ma leidsin su sokid teisel pool autoteed!" ütles klassiõde unenäos.
No comments:
Post a Comment